Knowledge Base Wiki

See artikkel räägib loomatoidust; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Sööt (täpsustus)

Sööt ehk loomatoit on põllumajandusloomadele ja lemmikloomadele antav toit. Söödad võivad olla nii taimsed, loomsed, mikroobsed ja mineraalsed saadused kui ka nende kombinatsioonid.

Sööt peab olema ohutu inimese ja loomade tervisele ja keskkonnale ning vastama kasutusotstarbele. Sööt ei tohi sisaldada lubatust suuremas koguses soovimatuid ega keelatud aineid.

Sööt on ka söödalisand, eelsegu, söödamaterjal, erisööt, ravimsööt, segasööt, täissööt, täiendsööt, mineraalsööt jt.

Söödad jagunevad kasutusotstarbe alusel järgnevalt:^[1][2]

• söödamaterjal – töötlemata, värsked või konserveeritud taimsed või loomsed tooted, mis on mõeldud loomade toiduks;
• segasööt – vähemalt kahe söödamaterjali segu;
• täissööt – segasööt, mis on piisav looma päevaste toitainevajaduste rahuldamiseks;
• täiendsööt – segasööt, mis sobib päevaste toitainevajaduste rahuldamiseks ainult koos teiste söötadega;
• mineraalsööt – täiendsööt, mille toortuhasisaldus on vähemalt 40%;
• erisööt – sööt, mis on ette nähtud teatud eesmärgi rahuldamiseks ja mis on selgelt eristatav tavalisest söödast, v.a ravimsööt;
• ravimsööt – sööda ja veterinaarravimite segu, mida võib manustada ainult veterinaarretsepti alusel.

Söödad jagatakse Euroopa Komisjoni määruse 68/2013 alusel järgmistesse rühmadesse:^[3]

• teraviljad ning nende jahvatussaadused, näiteks kaer, odrakliid;
• kaunviljad ja neist saadavad söödad, näiteks vikk, herned;
• õlitaimede seemned ja neist saadavad söödad, näiteks päevalilleseemnekook, rapsiseemnesrott;
• mugul- ja juurviljad ja nendest saadud tooted, näiteks suhkrupeet, kartul;
• muud seemned ja viljad ning nendest saadud tooted, näiteks tammetõrud, pähklid;
• tugi- ja koresöödad ning nendest saadud tooted, näiteks põhk, silo;
• muud taimed ja vetikad ning nendest saadud tooted, näiteks suhkruroomelass, tselluloos;
• piimatooted ja neist saadud söödad, näiteks ternespiim, lõssipulber;
• maismaaloomadest valmistatud söödad, näiteks verejahu, loomsed kõrvalsaadused;
• kalad ja muud veeloomad ja nendest valmistatud tooted, näiteks kalaõli, kalajahu;
• mineraalained ja nendest valmistatud söödad, näiteks lubjakivi, kondituhk;
• mikroorganismide abil valmistatud söödad, näiteks pärmid, raba;
• mitmesugused muud söödamaterjalid, sh tööstuslikud kõrvalsaadused.

Eestis peab sööt vastama asjakohastes seadustes ja Euroopa Liidu õigusaktides (sh söödaseaduses) sätestatud nõuetele. Sööt ei tohi sisaldada keelatud ja soovimatuid koostisosi, mis on sööta sattunud tootmisel või keskkonna saastumise tõttu ning mille lubatust suurem sisaldus söödas on ohtlik inimese või looma tervisele või keskkonnale või halvendab loomakasvatussaaduse omadusi.

 Pikemalt artiklis Söödamaterjalide kataloog

Söödamaterjalid on hein, silo, teravili, rapsikook, kakaokestad, nisu, kakaosrott, koprakook, puuvillaseemnekook, maapähklikook, linaseemnejahu, linaseemnekook, kõrvitsaseemnekook, seesamiseemnekook, sojaoakook, päevalilleseemnekook, kanepiseemnekook, peedisuhkur, suhkrusiirup, kartulid, porgandid, tammetõrud, mandlid, tatar, kohviubade kestad, rukkililleseemned, viigimarjad, piiniapähklid, pistaatsiad, köömned jpm.^[3]

• koresööt
• söödakultuur

• Söödaseadus, RT I 2007, 6, 32, jõustumine 01.02.2007. Veebiversioon (vaadatud (01.08.2013)
• Eesti Maaülikool, 2010, Põllumajandusloomade söötmisel kasutatavad söödad ja nende toiteväärtus. Söötmisõpetus, õppejõud: Silvi Tölp, Tehniline teostus: Irje Leontjeva. Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013)
• Komisjoni määrus (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta. Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013) KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta